Syringa vulgaris ‘Alba’ ehk valge harilik sirel on elegantne ja klassikaline õitsev põõsas, mida hinnatakse eelkõige puhasvalgete, rikkalikult õitsevate ja meeldivalt lõhnavate õisikute tõttu. Õitsemise ajal kattuvad oksad õitega ning põõsas muutub tõeliseks pilgupüüdjaks.

Valgeõieline sirel sobib suurepäraselt nii klassikalisse, romantilisse kui ka modernsesse aeda. Valged õied mõjuvad eriti kaunilt tumerohelise lehestiku taustal ning loovad aias puhta ja rahuliku värvilaigu. Tugeva lõhna tõttu tasub taim istutada terrassi, aiaistumiskoha või käidava aiatee lähedusse.

Sobivad kasutusviisid

* Soolotaimena – valge õitsemine muudab sireli suurepäraseks pilgupüüdjaks murul või avaramal istutusalal.

* Põõsarühmas – sobib hästi teiste kevadel ja suve alguses õitsevate põõsastega.

* Vabakujulises hekis – suurepärane valik lõhnavaks ja õitsvaks hekiks.

* Maakodu ja romantilisse aeda – klassikaline sirel sobib eriti hästi looduslähedasse aiakujundusse.

* Püsilillepeenra taustaks – annab istutusele kõrgust ja loob kevadel efektse valge õiemassi.

* Terrassi või puhkenurga lähedusse – tugev ja meeldiv lõhn muudab sireli eriti sobivaks kohtadesse, kus aias palju aega veedetakse.

* Lõikelilleks – valged õisikud sobivad kaunilt kevadistesse ja suvistesse kimpudesse.

* Tolmeldajate aeda – sireli õied pakuvad õitsemise ajal toitu erinevatele putukatele.

Kokkusobivad taimed

Valge sirel on väga hästi kombineeritav erinevate värvidega ning sobib eriti hästi lillade, roosade, siniste, tumepunaste ja hõbedaste taimedega.

Head kaaslased on näiteks:

Syringa vulgaris / Harilik sirel ‘Charles Joly’ – tumeroosad kuni veinipunased õied loovad valge sireliga kauni kontrasti.
Philadelphus ehk ebajasmiin – valged ja lõhnavad õied loovad elegantse, rahuliku ja lõhnava põõsarühma.
Spiraea ehk enelas – madalamad põõsad sobivad sireli ette ning täidavad istutuse alumise kihi.
Hydrangea paniculata ehk aedhortensia – hilisem õitsemine pikendab põõsarühma dekoratiivsust.
Rosa ehk roosid – roosad ja punased roosid mõjuvad valge sireli kõrval väga romantiliselt.
Paeonia ehk pojeng – suured roosad, valged või punased õied sobivad sireliga suurepäraselt.
Nepeta ehk naistenõges – sinakaslillad õied annavad valgele sirelile kauni värvikontrasti.
Salvia nemorosa ehk metssalvei – lillad õisikud lisavad istutusele värvi ja vertikaalsust.
Geranium ehk kurereha – madalamad püsikud sobivad sireli ümbruse täitmiseks.
Heuchera ehk helmikpööris – tumepunase või purpurse lehestikuga sordid toovad valged õied eriti hästi esile.

Kasvukoht ja hooldus

Parima õitsemise saavutamiseks istuta valge sirel päikeselisele kasvukohale. Taim talub ka kerget poolvarju, kuid liiga varjulises kohas jääb õitsemine tagasihoidlikuks.

Sirel eelistab viljakat, parasniisket ja hästi vett läbilaskvat mulda. Pikaajalist liigniiskust tuleks vältida. Pärast juurdumist on taim vähenõudlik ning väga hea talvekindlusega.

Sirelit on kõige parem lõigata kohe pärast õitsemist, sest järgmise aasta õiepungad moodustuvad juba suvel. Äraõitsenud õisikute eemaldamine aitab hoida põõsa korrastatud välimust. Vanemaid ja nõrku oksi võib järk-järgult eemaldada maapinna lähedalt, et soodustada uute tugevate võrsete kasvu.

Kasvukoht: päike kuni kerge poolvari

Õied: puhasvalged, lõhnavad õisikud

Õitsemisaeg: mai–juuni

Lehestik: tumeroheline

Kõrgus: 2,5–4 m

Laius: 2–3 m

Kasvukuju: püstine, laiuv ja hästi harunev

Lõhn: tugev ja meeldiv

Hooldus: vähenõudlik

Talvekindlus: väga hea

Kasutus: soolotaim, põõsarühm, vabakujuline hekk, püsilillepeenra taust, lõikelill ja puhkenurga lähedus